Enamik läbi augu libisemisrõngaid kasutab elektriühenduse vormina hõõrdekontakti. See on ohutu, usaldusväärne ja suudab täita klientide nõutavate kanalite arvu. Praegu turul olevad libisemisrõngad kasutavad seda kontaktvormi üldiselt. Teiste hulka kuuluvad elavhõbeda kontakt, infrapunaülekanne, traadita edastamine jne, mis ei ole praegu tavatooted, kuna sel viisil toodetud ketasõngad on endiselt palju piiranguid, näiteks elavhõbeda kontakti lekke probleem ja seda on keeruline teha Valmistage rohkem kui 8 kanalit ja tootmiskulud on väga suured. Infrapunaülekande ja traadita edastamise meetoditel on signaalide häirete probleeme ning suure vooluga toitekanaleid ei saa sel viisil edastada.
Slip-rõngaste komplektid saab jagada madala sagedusega libisemisrõngasteks, keskmise sagedusega libisemisrõngasteks ja kõrgsageduslike pöörlevate hingedega vastavalt ülekandesignaali sagedusele. Libisemisrõngad viitavad tavaliselt ainult kahele esimesele tüübile. Libisemisrõnga komplektide elektrilise jõudluse näitajad on: isolatsioonitakistus, kontakttakistus, dielektriline tugevus ja risttark. Keskmise sagedusega libisemisrõngaste puhul tuleb kaaluda ka sagedust, varjestust, impedantsi sobitamist, mürapinget jne. Konstruktsiooni kujundamise osas tuleb kõigepealt tagada usaldusväärne kontakt, et tagada kõigi liinide pidev ühendamine. Seetõttu on pintsli jaoks kasutatud materjali elektriline juhtivus hea, rõhk libisemisrõngale peaks olema sobiv, libisemisrõnga ekstsentrilisus ja raputamine peaksid olema väikesed, kulumiskindlus peaks olema hea, hõõrde pöördemoment Peaks olema väike ja seda peaks olema lihtne hooldada.
1) Madala sagedusega libisemisrõngas: libisemisrõnga komplekt, mis kasutab libisevat kontakti madala sagedusega signaalide ja energia edastamiseks. Tavalised libisemisrõngad on silindrilised libisemisrõngad ja diferentsiaalkõrgusrõngad. Silindriliste libisemisrõngaste juhtivad rõngad jagunevad lamedateks ja V-kujulisteks rõngasteks. Juhtivate rõngaste materjalid on tavaliselt vask, messingist, mündi hõbe ja kuld. Pintslid on pallaadium, kuldsulam või kullatud traadipintslid ja vask-grafiidi komposiitharjad. Kui libisemisrõngaste arv on suur, koosneb silindriline libisemisrõngas kahest ülemise ja alumise pintsli komplektist ning diferentsiaaladapterist, kuid selle aksiaalne suurus on suur. Diferentsiaalsete libisemisrõngaste kasutamine võib telje suurust, mahtu ja kaalu märkimisväärselt vähendada. Diferentsiaalne libisemisrõngas koosneb kahest ülemise ja alumise pintsli komplektist ning diferentsiaaladapterist. Ülemine pintsel pöörleb antenni asimuudiga, alumine pintsel aga fikseeritakse. Diferentsiaalplaadi plaadil on kaks ülemist ja alumist kontakttükki. Vastavad kontakttükid on ühendatud juhtmetega ja diferentsiaalmehhanismi kasutatakse selle pöörlemiskiiruse muutmiseks 1/2 asimuudi pöörlemiskiirusest. Kui antenn pöörleb, läbib igasse alumisse pintsli voolu voolu diferentsiaalpööratamisel läbi ühe või kahe kontakttüki vooluahela ja voolab vastavast ülemisest pintslist välja, et tagada fikseeritud osa ja pöörleva osa vaheline vooluring alati. Pulber, mida kantakse libiseva kontakttasemel rõngaga, võib põhjustada rõngaste vahelise lühise. Seetõttu peaks struktuur tagama, et seda on lihtne puhastada, ja komponentide kohapealse parandamise või asendamise hõlbustamiseks kasutatakse tavaliselt kombineeritud struktuuri.
2) Keskmise sagedusega libisemisrõngas: libisemisrõnga komplekt, mida kasutatakse radari vahe sageduse (kümnete megaherz) signaalide ja energia edastamiseks. Sellel libisemisrõngal on suurem sagedus ja see tuleb varjestada. Tavalisi kiireid libisemisrõngaid saab kasutada ka signaalide edastamiseks alla 12MHz. Üks rõngas on ühendatud keskjuhiga ja teine rõngas on ühendatud kaabli välimise kihiga varjestusrõngana. Koaksiaalseid varjestatud libisemisrõngaid kasutatakse tavaliselt signaalide edastamiseks üle 12MHz. Selle libisemisrõnga ristlõige on soonekujuline, mis on sisuliselt ristkülikukujuline koaksiaaljuht. Samuti on olemas mahtuvuslik vahe sagedusageduse libisemisrõngas, keskjuht on rõngakujuline, toetab varjestuskihis isoleeriv padja, pöörleva osa ja fikseeritud osa vahel on tühimik ning need ei puuduta üksteist ning vahepeal Sagedussignaal ühendatakse mahtuvuse kaudu. Antenni piiratud pöörlemisvahemiku korral saab libisemisrõnga asemel kasutada kaabli mähise seadet.
Postiaeg: 3. august 20124