Enamik läbiva auguga libisemisrõngaid kasutab elektriühenduse vormina hõõrdekontakti. See on ohutu, usaldusväärne ja vastab klientide nõutavale kanalite arvule. Praegu turul olevad libisemisrõngad kasutavad üldiselt seda kontaktvormi. Muude hulka kuuluvad elavhõbedakontakt, infrapunaülekanne, traadita ülekanne jne, mis ei ole praegu tavapärased tooted, kuna sel viisil toodetud ketaslibisemisrõngastel on endiselt palju piiranguid, näiteks elavhõbedakontakti lekke probleem, ja on raske toota rohkem kui 8 kanalit ning tootmiskulud on väga kõrged. Infrapunaülekande ja traadita ülekandemeetoditel on signaali interferentsi probleemid ning suure voolutugevusega kanaleid ei saa sel viisil edastada.
Libisemisrõngakomplekte saab vastavalt edastamissignaali sagedusele jagada madalsageduslikeks libisemisrõngasteks, keskmise sagedusega libisemisrõngasteks ja kõrgsageduslikeks pöörlevateks hingedeks. Libisemisrõngad viitavad tavaliselt ainult kahele esimesele tüübile. Libisemisrõngakomplektide elektrilised jõudlusnäitajad on isolatsioonitakistus, kontakttakistus, dielektriline tugevus ja läbikoste. Keskmise sagedusega libisemisrõngaste puhul tuleb kõrge sageduse tõttu arvestada ka varjestuse, impedantsi sobitamise, mürapinge jms-ga. Konstruktsioonilise disaini osas tuleb kõigepealt tagada usaldusväärne kontakt, et kõik liinid oleksid pidevalt ühendatud. Seetõttu peab harja materjali elektrijuhtivus olema hea, libisemisrõngale avaldatav surve peaks olema sobiv, libisemisrõnga ekstsentrilisus ja rappumine peaksid olema väikesed, kulumiskindlus peaks olema hea, hõõrdemoment peaks olema väike ja seda peaks olema lihtne hooldada.
1) Madalsageduslik libisemisrõngas: libisemisrõnga komplekt, mis kasutab libisevat kontakti madalsageduslike signaalide ja energia edastamiseks. Levinud libisemisrõngad on silindrilised libisemisrõngad ja diferentsiaallibisemisrõngad. Silindriliste libisemisrõngaste juhtivad rõngad jagunevad lamedateks rõngasteks ja V-kujulisteks rõngasteks. Juhtivate rõngaste materjalid on tavaliselt vask, messing, mündihõbe ja kuld. Harjad on pallaadiumist, kullasulamist või kullatud traatharjad ja vask-grafiitkomposiitharjad. Kui libisemisrõngaste arv on suur, koosneb silindriline libisemisrõngas kahest ülemise ja alumise harja komplektist ning diferentsiaaladapterist, kuid selle aksiaalne suurus on suur. Diferentsiaallibisemisrõngaste kasutamine võib oluliselt vähendada aksiaalset suurust, mahtu ja kaalu. Diferentsiaallibisemisrõngas koosneb kahest ülemise ja alumise harja komplektist ning diferentsiaaladapterist. Ülemine hari pöörleb antenni asimuudiga, alumine hari on fikseeritud. Diferentsiaaladapteri plaadil on kaks ülemise ja alumise kontaktdetaili komplekti. Vastavad kontaktdetailid on ühendatud juhtmetega ja diferentsiaalmehhanismi kasutatakse selleks, et muuta selle pöörlemiskiirus pooleks asimuudi pöörlemiskiirusest. Kui antenn pöörleb, läbib iga alumise harja sisse voolav vool diferentsiaalpöördlaua ühe või kahe kontaktdetaili vooluringi ja voolab välja vastavast ülemisest harjast, tagades, et fikseeritud ja pöörleva osa vaheline vooluring on alati ühendatud. Libiseva kontaktrõnga kulunud pulber võib põhjustada rõngaste vahel lühise. Seetõttu peaks konstruktsioon tagama, et seda oleks lihtne puhastada, ja tavaliselt kasutatakse kombineeritud konstruktsiooni, et hõlbustada komponentide kohapealset remonti või asendamist.
2) Vahesageduslik libisemisrõngas: libisemisrõnga komplekt, mida kasutatakse radari vahesageduslike (kümned megahertsid) signaalide ja energia edastamiseks. Sellel libisemisrõngal on kõrgem sagedus ja see vajab varjestust. Tavalisi kiireid libisemisrõngaid saab kasutada ka alla 12 MHz signaalide edastamiseks. Üks rõngas on ühendatud keskjuhiga ja teine rõngas on ühendatud kaabli väliskihiga varjestusrõngana. Koaksiaalselt varjestatud libisemisrõngaid kasutatakse tavaliselt üle 12 MHz signaalide edastamiseks. Selle libisemisrõnga ristlõige on soonekujuline, mis on sisuliselt ristkülikukujuline koaksiaaljuht. Samuti on olemas mahtuvuslik vahesageduslik libisemisrõngas, keskjuht on rõngakujuline, varjestuskihis isoleerpadjaga toetatud, pöörleva osa ja fikseeritud osa vahel on vahe, need ei puutu üksteisega kokku ja vahesageduslik signaal on ühendatud mahtuvuse kaudu. Piiratud antenni pöörlemisulatuse korral saab libisemisrõnga asemel kasutada kaabli mähiseseadet.
Postituse aeg: 13. august 2024